Esimesest koolinädalast

 

Just mõtlesin, et peaks endale tekitama mingi faili arvutisse, kus mingi olukorraga seotud mõtteid kirja panna. Vahel ikka tuleb mõte, ja siis panen ta peas sinna lahtrisse, mis kannab silti: “Kui kunagi blogin siis vaatan siia kah,” aga see  lahter on tavaliselt blogimise ajaks end kuhugi paigutanud, nii et mõtteid ei ole.

 

Tegelikult ma tahtsin rääkida üldse sellest  koolinädalast – esimene ikkagi, ja olgugi, et kohe on reede ja üks päev on veel ees, ei ole sellest ka midagi väga hüpererilist oodata.

 

Esimene september, katariina kirik, nii kella kümne ringis. Kirik on järjekordselt  puupüsti rahvast täis, kuid imekombel sellist kirjapressi vahelejäänu tunnet ei ole. Võtame istet ja hakkame aktust nautima. Ilmselt käis mul see hetk läbi paar mõtet, mida täpselt kirjutada võiks (blogisse siis), aga need, nagu eelpool kirjeldatud on hetkel kusagile kadunud. Programm jätkus klassijuhatajatunniga ja pärast seda pisukese raamatukogukülastusega, millega see suur ja tähtis esimene september ka enamjaolt lõppes.

 

Esmaspäevast neljapäevani pole veel mitte miskit põrutavat juhtunud, kui välja arvata häiriv fakt, et Tartust tulema pidanud e-formaadis õpikute asemele tulid punktkirjas õpikud. Detaile ei hakka siin lahkama, aga eks ma üsna ärritatud jõudsin olla küll. Järgmine hommik saabus siis veidike neid e-õpikuid mulle mailile.

Olekski kõik, püüan nüüdsest mõtteid kirja panna ja siis midagi kirjutada. 

Hakkasin üleeile õhtul Nullpunkti lugema, ja sellest tahaks kirjutada mingi aeg. (ehk siis nii öelda note to self).

Avalda arvamust