Blogi

Hiiumaal meeli proovile panemas.

Nagu kõik teavad, siis eelmisel nädalavahetusel leidsid hiiumaal, Kärdlas aset kohvikute päevad. Olime meiegi kohal, Nüüd teate.Seekord meeltekohvikuga.
Neljapäeva pärastlõunal pakin oma koduse helitehnika kotti ja kohvritesse ja vurame kärdla poole. Rohuküla sadamas jääme praamist 3 minutit maha, nii, et tmeil tuleb poolteist tundi veel oodata. Jõudnud lõpuks praamile, tuleb veel tund ja 15 oodata. Jälgin GPS ilt kannatamatult saare lähenemist. Loe edasi: Hiiumaal meeli proovile panemas.

Üksinda Inglismaal, 3.

Esimene päev.

Ärkan hommikul selle peale, et telefon äratab. Väga … hmm … harilik viis ärkamiseks. Ees ootab 2 tunnine rongireis Birminghami, kus SightVillage aset peaks leidma. Pakin seljakotti riideid ja veidi tehnikat, ei viitsi suurt kohvrit kaasa vedama hakata. Tellime pool kaheksa takso, et kaheksaks taksos ja umbes poole üheksaks rongijaamas olla. Rong ei lähe enne veerand kümmet, kuid iial ei või teada. Meie ettenägelikkus on tasutud, Loe edasi: Üksinda Inglismaal, 3.

Üksinda inglismaal, osa 2.

Jõuaks kohale ka?

Turvavärav piiksub. Minmd otsitakse läbi. Pole eriti hullu, sest miskipärast juhtub seda minuga lennujaamades tihti, hoolimata, et mul miskit metallset küljes pole. Seejärel ootamist. Veidi veel. Lend kuulutatakse välja. “ReisijaD, kellel on saatja ning kes vajavad abi lennukisse sisenemisel palun jääda oma kohale, kuni teie juurde tullakse.” Huvitav, kas nad teevad kõigil easyjeti lendudel nii või oli see nüüd minu pärast. Või on siin abivajajaid veel. Kõlab final call lennule ja ma olen juba veidi mures, kui saatja tuleb. Jõuan lennukisse. Loe edasi: Üksinda inglismaal, osa 2.

üksinda inglismaal. Osa 1.

Äge pealkiri, mis hakkab ühe ja lõpeb ka ühega.

Eellugu

Kust siis oma jutuga pihta hakata. Vist veebruarist. On minu sünnipäev ja ma kolin oma tuba – see tähendab kogu kola mis seal sees oli korrus allapoole. Tassin tehnikat, voodit, lauda jne. Istun korra maha ja kiikan telefoni, et mis sõbrad heytellis räägivad. Vahemärkusena, heytell on selline mitmel platformil töötav nutitelefoni ptt põhimõttel toimiv suhtlusrakendus. Hoiad nuppu all, mulised ja lahtilastes saadetakse sõnum grupile või inimesele kellega parasjagu räägid. Meil seal loodud siis grupp kus pimedaid tehnika/audio/muusika/muidu inimesi koos. Ei tea kust läheb jutt sellele, et võiks siis ka füüsiliselt kohtuda. Miks mitte – ma võin sõita kuhu punkti tahes..
Siis tuleb mu sõbral Inglismaalt – edaspidi Andre – idee. “Jakob,” ütleb ta. “Juulis on SightVillage. Oleks äge kui sa saaks ka tulla.” SightVillage on pimedate tehnoloogiamess, mis toimub kord aastas, juuli suurüritusel siis Birminghamis. Viskan pilgu netti. Kurat, olen end juba ära lubanud, Eesti skautide ühingu suurlaagri programmitiimi. Üritus kestab 13 – 20 juuli ja ma ei taha inimesi alt vedada. Pean kahetsusega keelduma. Loe edasi: üksinda inglismaal. Osa 1.

Miks ma täna tund aega sünnipäevalaps olin.

Seda nalja lugesin kellegi teise blogist ning otsustasin isegi järgi katsetada, kui palju inimesed facebooki siiski usaldavad.

Neljapäev, 14:15. Sean oma faceboooki sünniaja tänasele kuupäevale. (olgu öeldud, et tegelikult sündisin ma 10. veebruaril 1995).
tund ja 8 minutit hiljem on mulle õnne soovinud 9 inimest, kusjuures ka need, kellelt ootasin, et nad vähemalt teavad, et mu sünnipäev on keset talve, mitte mai lõpus.

Asi tõestas mida vaja. Kardetavasti teevad inimesed palju õnne soovimisel automaatse liigutuse, “Tal on sünnipäev, soovime talle siis õnne.”, ilma läbi mõtlemata, kas tal tegelikult ka on sünnipäev.

Loodan, et antud eksperimendist end isiklikult keegi puudutatuna ei tunne, ja kui tunneb, siis õnnesoove võtan endiselt vastu aastaringselt ja fake sünnipäeva puhul võin järgmiseks õigeks sünnipäevaks külla ka kutsuda:)
Toredaim aga asja juures on see, et Facebook ei lase mul nüüd oma sünniaega tagasi õigeks muuta:P

Jutt mingist planeedist

Kunagi sai kirjanduse tunniks mingiks koduseks tööks kirjutatud selline jutt. Eesmärk oli tuua näide nelja inimtüübi kohta. Ma ei mäleta kes nad aga olid, aga jutt ise on siin.

Kaugel kaugel avakosmoses, väga kaugel inimkonnast oli üks planeet, mille olid avastanud uurimisjaam apj4 uurimismeeskonna liikmed 2134 aastal. Kaks aastat hiljem lähetati sinna laev meeskonnaga, mis pidi sellele planeedile rajama koloonia, sest tegemist oli teise avastatud maasarnase planeediga inimkonna ajaloos. Hapnikuline keskkond, taimed, võib-olla isegi elu. „ Loe edasi: Jutt mingist planeedist

Softiuuendus

Üks kirjatükk, mis valmis 20 minuti jooksul kooli raamatukogus istudes.

Softiuuendus

Kui ma bussist väljusin ja selle vanamuti kõhul androidi logo nägin, peakohal mõttemull “osta uus telefon,” siis mulle aitas. Istusin tüdinenult peatuse pingile ja võtsin prillid eest. Maailm muutus kohe tühjemaks. Ma ei näinud enam poolt taevast täitvat infovälja uuemate uudiste, fotode, videote ja interaktiividega, silmanurgast oli kadunud twitteri uudisvoog, teine silm ei näinud enam facebooki ja kellaajast ja praegusest õhutemperatuurist polnud mul aimugi, mööda sõitva takso valmistamisaastast, kiirusest ja sõidukõlblikusest rääkimata. Loe edasi: Softiuuendus

Tripime Inglismaale. I. osa, Väljaränne.

Reis inglismaale.

Hommik. Kell on 7 ja telefon kisab laual. Vajutan äratuse kinni ja veedan veel kolmveerand tundi voodis, lugedes kirju/twitteri, facebooki jms.
Kell kaheksa vean end siiski voodist välja ning hakkan asju pakkima. Sellega ühelpool, järan paari võileiba, tass kohvi ka, ja siis vean enda ümber hunnik juhtmeid ja muud träna. Miks? Loe edasi: Tripime Inglismaale. I. osa, Väljaränne.