kokkuvõtted – Jakob Rosin

Kinnisilmi Tallinna Ülikoolis 1, ehk millega ma kurat nüüd hakkama sain?

Proloog

Sellenädalases akadeemilise kirjutamise loengus tehti meile suhteliselt üheselt selgeks, et enne kirjutama hakkamist peab sul olema mõte mida sa siis lahti seletad. Mul konkreetset mõtet ei ole, sest kell on liiga palju. Ja üldse, tegemist pole akadeemilise tekstiga, lihtsalt minu mõtteliste märkmetega viimasest nädalast ja kahest päevast. Samuti võib sellest, miks ja kuidas ma selle otsuseni, et ajakirjandust õppima minna jõudsin minu suve alguse mõttevoost siin lugeda.
Aga, nagu nüüdseks enamik lugejaid aru sai sain ma mainitud erialale sisse. Pikemalt katsetel peatuma ei hakka, sest ausaltöeldes need petsid kõiki mu ootusi ja möödusid kahtlaselt sujuvalt ja närvivapustuste vabalt. Samuti ei hakka ma lahkama siin seda, et miks on inimeste piinamiseks välja mõeldud selline s*tanikerdis nagu SAIS, seda roppu sõimu sai minu Facebooki seinalt lugeda pool suve. Alustaksin parem eelmisest nädalast või sellele eelnevast …. nojah. Loe edasi: Kinnisilmi Tallinna Ülikoolis 1, ehk millega ma kurat nüüd hakkama sain?

Ülikoolist ja natuke muust kah

Njaaa. Nüüd peaks just kui millestki kirjutama ka, on ju antud lubadus nii kaua kui jaksu on iga 10 päeva tagant üks kõva postitus maha panna.
Tegelt räägiks natukene mõtetest ja tunnetest selles osas, mis järgmise 2 kuu jooksul toimuma hakkab. Loe edasi: Ülikoolist ja natuke muust kah

Kahe sõnaga jüripäevast

Suvi läks, tuli sügis. Pärast seda pikk ja pime talv. Siis hiilis aeglaselt südameisse kevad. Loomulikult tuli seda vastu võtta kõva kolmepäevase laagriga. Eesti skaudid kogunevad Jüripäeva laagrisse Valgas
kuulutasid uudiste pealkirjad. Nii ka oli.
Kuna meie (Metsaliste) juht Laura pidi haiguse tõttu koju puhkama jääma ja meid Balti jaamast laagrisse saatma, siis tuli minul ohjad enda kätte võtta. Niisiis istusime me reedel, 25 aprillil muhedalt bussi, tähtsad näod ees, peas vaid üks küsimus: “Mis nüüd saab?” Loe edasi: Kahe sõnaga jüripäevast

Ülevaade: Aftershokz luuedastusega kõrvaklapid.

Täna tahan kirjutada oma kogemusest Aftershokz kõrvaklappidega. Tegemist on klappidega, mis päris kõrva ei käi. Klapi kuulariosa on kõrva ees ja edastab heli läbi kõrvaluude. See võimaldab kasutajal kuulda nii ümbritsevaid helisid kui ka klappidest tulevat audiovoogu. Ideaalne lahendus näiteks tänaval GPS-i antavate juhiste kuulamiseks, treeningu ajal audioraamatu/podcasti vm nautimiseks jne. Loe edasi: Ülevaade: Aftershokz luuedastusega kõrvaklapid.

Üksinda inglismaal 5. Hävinenud lennureis.

Neljapäev

Neljapäev osutus viimaseks täispikaks päevaks, mil Inglismaal viibisin. Meil oli plaan minna RNIB-ssee (UK pimedateliit) või apple poodi, aga kuna õues oli temperatuur 34 kraadi, kõik sulas ja muidu oli ka veidi soe, siis otsustasime sel päeval mitte kuhugi liikuda. Loe edasi: Üksinda inglismaal 5. Hävinenud lennureis.

Üksinda Inglismaal, Osa 4.

Pohmell ja kõrvaklapid.

Hommik. Terav hiina toit tegi oma töö. Pean pea uksest välja pistma ja koristajalt peldikupaberit juurde küsima. Ma ei saa aru, miks nad panevad aint pool rulli tuppa, kus elab 2 inimest. Loe edasi: Üksinda Inglismaal, Osa 4.

Hiiumaal meeli proovile panemas.

Nagu kõik teavad, siis eelmisel nädalavahetusel leidsid hiiumaal, Kärdlas aset kohvikute päevad. Olime meiegi kohal, Nüüd teate.Seekord meeltekohvikuga.
Neljapäeva pärastlõunal pakin oma koduse helitehnika kotti ja kohvritesse ja vurame kärdla poole. Rohuküla sadamas jääme praamist 3 minutit maha, nii, et tmeil tuleb poolteist tundi veel oodata. Jõudnud lõpuks praamile, tuleb veel tund ja 15 oodata. Jälgin GPS ilt kannatamatult saare lähenemist. Loe edasi: Hiiumaal meeli proovile panemas.

Üksinda Inglismaal, 3.

Esimene päev.

Ärkan hommikul selle peale, et telefon äratab. Väga … hmm … harilik viis ärkamiseks. Ees ootab 2 tunnine rongireis Birminghami, kus SightVillage aset peaks leidma. Pakin seljakotti riideid ja veidi tehnikat, ei viitsi suurt kohvrit kaasa vedama hakata. Tellime pool kaheksa takso, et kaheksaks taksos ja umbes poole üheksaks rongijaamas olla. Rong ei lähe enne veerand kümmet, kuid iial ei või teada. Meie ettenägelikkus on tasutud, Loe edasi: Üksinda Inglismaal, 3.

Üksinda inglismaal, osa 2.

Jõuaks kohale ka?

Turvavärav piiksub. Minmd otsitakse läbi. Pole eriti hullu, sest miskipärast juhtub seda minuga lennujaamades tihti, hoolimata, et mul miskit metallset küljes pole. Seejärel ootamist. Veidi veel. Lend kuulutatakse välja. “ReisijaD, kellel on saatja ning kes vajavad abi lennukisse sisenemisel palun jääda oma kohale, kuni teie juurde tullakse.” Huvitav, kas nad teevad kõigil easyjeti lendudel nii või oli see nüüd minu pärast. Või on siin abivajajaid veel. Kõlab final call lennule ja ma olen juba veidi mures, kui saatja tuleb. Jõuan lennukisse. Loe edasi: Üksinda inglismaal, osa 2.

üksinda inglismaal. Osa 1.

Äge pealkiri, mis hakkab ühe ja lõpeb ka ühega.

Eellugu

Kust siis oma jutuga pihta hakata. Vist veebruarist. On minu sünnipäev ja ma kolin oma tuba – see tähendab kogu kola mis seal sees oli korrus allapoole. Tassin tehnikat, voodit, lauda jne. Istun korra maha ja kiikan telefoni, et mis sõbrad heytellis räägivad. Vahemärkusena, heytell on selline mitmel platformil töötav nutitelefoni ptt põhimõttel toimiv suhtlusrakendus. Hoiad nuppu all, mulised ja lahtilastes saadetakse sõnum grupile või inimesele kellega parasjagu räägid. Meil seal loodud siis grupp kus pimedaid tehnika/audio/muusika/muidu inimesi koos. Ei tea kust läheb jutt sellele, et võiks siis ka füüsiliselt kohtuda. Miks mitte – ma võin sõita kuhu punkti tahes..
Siis tuleb mu sõbral Inglismaalt – edaspidi Andre – idee. “Jakob,” ütleb ta. “Juulis on SightVillage. Oleks äge kui sa saaks ka tulla.” SightVillage on pimedate tehnoloogiamess, mis toimub kord aastas, juuli suurüritusel siis Birminghamis. Viskan pilgu netti. Kurat, olen end juba ära lubanud, Eesti skautide ühingu suurlaagri programmitiimi. Üritus kestab 13 – 20 juuli ja ma ei taha inimesi alt vedada. Pean kahetsusega keelduma. Loe edasi: üksinda inglismaal. Osa 1.