Rubriik: Omalooming

Nats läägeks kiskus küll aga…

Männiku 16, ütlen taksojuhile, kui olen kohvri pagasiruumi tõstnud ja autosse istunud.
“Kust te siis sellisel päeval tulete?” küsib juht.
On jõululaupäev ja jõulumeeleolus tallinn särab mulle Lennart meri lennujaama eest ära sõites vastu. Maa on kaetud paksu lumega. Berliinis ei olnudki lund, mõtlen.
“Saksamaalt. Olen seal õppimas, tulin nüüd perele jõuluks külla,” vastan vanemapoolsele meestaksojuhile, kes on auto tagaaknad kaunistanud tehislumega ja istmetele laotanud punase fliiskatte. Autostereost mängib vaikselt püha öö. Loe edasi: Helevalge jõuluunistus

Sekka ulmele ka lastejutte.
Jutt sellest, miks 2012 aastal maailmalõpp ikkagi ära jäi Loe edasi: Miks siis maailma lõpp ikkagi ära jäi

Kunagi sai kirjanduse tunniks mingiks koduseks tööks kirjutatud selline jutt. Eesmärk oli tuua näide nelja inimtüübi kohta. Ma ei mäleta kes nad aga olid, aga jutt ise on siin.

Kaugel kaugel avakosmoses, väga kaugel inimkonnast oli üks planeet, mille olid avastanud uurimisjaam apj4 uurimismeeskonna liikmed 2134 aastal. Kaks aastat hiljem lähetati sinna laev meeskonnaga, mis pidi sellele planeedile rajama koloonia, sest tegemist oli teise avastatud maasarnase planeediga inimkonna ajaloos. Hapnikuline keskkond, taimed, võib-olla isegi elu. „ Loe edasi: Jutt mingist planeedist

Häving

Selle loo jutustas üks vana klaverimängija oma väikesele pojale ühel päikesepaistelisel õhtupoolikul. Loe edasi: Häving

Üks kirjatükk, mis valmis 20 minuti jooksul kooli raamatukogus istudes.

Softiuuendus

Kui ma bussist väljusin ja selle vanamuti kõhul androidi logo nägin, peakohal mõttemull “osta uus telefon,” siis mulle aitas. Istusin tüdinenult peatuse pingile ja võtsin prillid eest. Maailm muutus kohe tühjemaks. Ma ei näinud enam poolt taevast täitvat infovälja uuemate uudiste, fotode, videote ja interaktiividega, silmanurgast oli kadunud twitteri uudisvoog, teine silm ei näinud enam facebooki ja kellaajast ja praegusest õhutemperatuurist polnud mul aimugi, mööda sõitva takso valmistamisaastast, kiirusest ja sõidukõlblikusest rääkimata. Loe edasi: Softiuuendus

Järjekordne tviteratuur, seekord Rein raua oma. Kuul vihises ta kõrva juurest mööda, ta libises ja kukkus verisele põrandale, raamatud pudenesid laiali. Ta ohkas. Kool oli jälle alanud. Loe edasi: Üks kiire politseiõppus.

Tegemist on jutukesega, mis valmis tänases kirjanduse tunnis.
Teemaks oli tviteratuur ja jutu aluseks oli üks Priit Kruusi tviteratuur: „Mida sa tahad?“ vihastas ta. „Mida ma pean tegema? Kuhu ma peaksin sinuga minema?“ Koer ei vastanud. Hakkas sadama. Loe edasi: Üks jutuke koerast

 

Viimane juhtkoer

Roki istus üksinda aia nurgas, kus talle meeldis viimastel aastatel istuda. Ta mõlgutas mõtteid, kurbi koeramõtteid. Ta nägi üle aia hüppavat naabri koer Rexi. „Roki, räägi mulle midagi,“ nurus ta.

„Ma räägin sulle oma vanavanaisast,“ lubas Roki.

Loe edasi: Viimane Juhtkoer