Helevalge jõuluunistus

Nats läägeks kiskus küll aga…

Männiku 16, ütlen taksojuhile, kui olen kohvri pagasiruumi tõstnud ja autosse istunud.
“Kust te siis sellisel päeval tulete?” küsib juht.
On jõululaupäev ja jõulumeeleolus tallinn särab mulle Lennart meri lennujaama eest ära sõites vastu. Maa on kaetud paksu lumega. Berliinis ei olnudki lund, mõtlen.
“Saksamaalt. Olen seal õppimas, tulin nüüd perele jõuluks külla,” vastan vanemapoolsele meestaksojuhile, kes on auto tagaaknad kaunistanud tehislumega ja istmetele laotanud punase fliiskatte. Autostereost mängib vaikselt püha öö. Loe edasi: Helevalge jõuluunistus

Paroodia – Mees kes teadis ussisõnu

Kirjanduse kursuse arvustuse raames kirjutatud paroodia.

Pärast meeletut põgenemist Ülgase ja tema mendikarja eest leidsime Hiiega maantee äärest ühe korraliku subaru, võtmed ees. Panime kohe ilge lauluga sealt minema, nägin vaid tagapeeglist ülgast, kes vihaga oma mersu võssa keeras. Mõni tund põgenemist ja jõudsime äkitselt metsa sees olevale lagendikule, mille keskel kõrgus suur ja uhke garaaž. Lootsime, et saame seal öö veeta, kuid vaevalt olime uksest sisse saanud, kui mingi vanamees mul raudkangiga nina all oli ja käskis mul oma onu nime öelda. Kui ta kuulis Vootele nime, väitis ta, et oli kohe aru saanud, et ma olevat ta sugulane. Tuli välja, et tegemist on minu ammu hukkunuks peetud vanaisaga, kes viimased 20 aastat on pesitsenud siin garaažis ja endale autot ehitanud, et siis ühel päeval tulla ja kõigile rullnokkadele kätte maksta. Loe edasi: Paroodia – Mees kes teadis ussisõnu

Jutt mingist planeedist

Kunagi sai kirjanduse tunniks mingiks koduseks tööks kirjutatud selline jutt. Eesmärk oli tuua näide nelja inimtüübi kohta. Ma ei mäleta kes nad aga olid, aga jutt ise on siin.

Kaugel kaugel avakosmoses, väga kaugel inimkonnast oli üks planeet, mille olid avastanud uurimisjaam apj4 uurimismeeskonna liikmed 2134 aastal. Kaks aastat hiljem lähetati sinna laev meeskonnaga, mis pidi sellele planeedile rajama koloonia, sest tegemist oli teise avastatud maasarnase planeediga inimkonna ajaloos. Hapnikuline keskkond, taimed, võib-olla isegi elu. „ Loe edasi: Jutt mingist planeedist

Softiuuendus

Üks kirjatükk, mis valmis 20 minuti jooksul kooli raamatukogus istudes.

Softiuuendus

Kui ma bussist väljusin ja selle vanamuti kõhul androidi logo nägin, peakohal mõttemull “osta uus telefon,” siis mulle aitas. Istusin tüdinenult peatuse pingile ja võtsin prillid eest. Maailm muutus kohe tühjemaks. Ma ei näinud enam poolt taevast täitvat infovälja uuemate uudiste, fotode, videote ja interaktiividega, silmanurgast oli kadunud twitteri uudisvoog, teine silm ei näinud enam facebooki ja kellaajast ja praegusest õhutemperatuurist polnud mul aimugi, mööda sõitva takso valmistamisaastast, kiirusest ja sõidukõlblikusest rääkimata. Loe edasi: Softiuuendus