Lühikokkuvõte ja minu arvamus raamatust Rehepapp.

(Asi on kirjutatud kusagil neljanda klassi kandis, mingit mõtestatud juttu ei tasu siit oodata:) )

Andrus Kivirähk – Rehepapp

 

Raamat jutustab Eesti vanarahva elust, nende sekeldustest vanapagana ehk kuradiga, krattidest(teenritest, mille inimene ise teeb ja ostab siis kolme veretilga eest kuradilt talle hinge) ja muust.

Varastatakse üksteiselt ja mõisast. Igaüks seisab iseenda eest, häda korral vaid aidatakse teineteist.

Inimestel on kratid , kellele ütled näiteks et too potitäis putru ja ta toobki.

Sellisel ajal elamine oli muidugi tore, kuid ka ohtlik ja julm, sest elus püsimise eest tuli võidelda kogu aeg. Iga kord kui mingi leping vanapaganaga sõlmitakse seatakse oma elu ohtu, väljaarvatud juhul kui oled väga kaval ja kolme veretilga asemel annad vanapaganale ainult jõhvika mahla.

Mina ei suudaks kelleltki toitu varastada, praegusel ajal küll mitte.

Kuid sellisel ajal, kus nemad elasid, võis varastada küll, sest see, kellelt varastati varastas jälle teistelt. Tollel ajal oli see täiesti normaalne.

Raamatut soovitaksin nendele, kellele meeldib mõnusalt aega veeta ja mahlaka kõnepruugiga lõbusat lugu lugeda.

Teoses saab palju nalja, näiteks kui üks mees oli metsas ära eksinud ütles ta vanapaganale, et tal on müts, mille alt ta sarved välja ei paista. Tegelikult tal sellist mütsi ei olnud, mehel oli hoopis plaan vanapaganale kodus lihtsalt kirves pähe lüüa ja öelda: „kanna terviseks!“

Erinevad haigused nagu katk, halltõbi jne saavad võtta mingi kuju. Ühel päeval hiilib külla katk kes on kitse kujuga.

Ühesõnaga tegemist on vanaaegse ulmejutustusega, kus nõiutakse, röövitakse, petetakse ja tehakse kõike mida üks vana Eesti rahvas kunagi tegi.

Rehepapp oli küla teadjamees, kes nõustas ja aitas abivajajaid. Temast peeti aga väga lugu, kuna inimesi sellel ajal eriti ei väärtustatud.

Kui inimene suri, siis oli ta surnud – unustatud!

Mina Olin Siin – filmi retsensioon

(See koolikirjand on kirjutatud mitmeid aastaid tagasi, vist kuuenda seitsmekaheksanda klassi kandis. Järjekordne tekst, mis minu praegustele standarditele ei vasta, aga ära ka ei viskaks.

Mina Olin Siin – filmi retsensioon

 

17. aastasel Rassil, Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus perest ja armastusest. Kuid söögiraha nimel nõustub ta

müüma narkootikume ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.

Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab.

Režissöör: René Vilbre

Muusika: Jimi Tenor, Rainer Jancis

Põhinäitlejad: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus

Prangel, Marilyn Jurman

Kestus: 87 min

Stuudio: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy

Valmimisaeg: September 2008

Valmimisriik: Eesti

info pärineb

siit

Film on hoogne, kuid vahetevahel ka rahulik ja romantiline.

Siiski, filmi lõppedes mõtlesin, et kas ongi kõik? Tegevus on nii tihe, sündmused nii põnevad ja intrigeerivad, et ei pane tähelegi, kuidas poolteist tundi möödub.

Filmis tuleb ette palju kohti, mida eesti filmilt oodatagi ei oskaks.

Autoavarii, politseiauto, mis seisvale autole täie hooga otsa sõidab ja plahvatus.

Helide kohapealt on suudetud väga hästi edasi anda ümbritsevat keskkonda. Tekst annab edasi väga hästi kohta, kus ja mis juhtub. Kui auto plahvatas jäi alguses selgusetuks, mis plahvatas, kus plahvatas jne. Pärast aga räägiti sellest ja kõik sai selgeks.

Minule, kui pimedale inimesele on see väga oluline.

Muusika käis peaaegu, et koguaeg taustal. Kohati tuli ette, kus Rass rääkis nagu oma mõtetes, ehk tegevust ei toimunud, oli ainult tekst. Sellistel kohtadel oli muusika väga hea, rahulik, tekitas tunde, et inimene mõtleb seda südamest.

Film on igati õnnestunud, mina ootasin võib-olla rohkem karmimat filmi (vägivalla, tagaajamiste jne suhtes). Mitte et ma oleksin tahtnud, et oleks olnud nii, kuid treilerist jäi selline mulje.

Elu, mida Rass läbi elas ei olnud muidugi meeldiv, kuid sellised katsumused tugevdavad inimest, jätavad aga püsiva jälje. Oma väljakutsuva käitumisega otsis ta tegelikult teistelt inimestelt lähedust, armastust ja tähelepanu.